Month: september 2014
20.09.2014 vanade fotode uuendus
Sai lisatud veel mõned uued vanad fotod vanade fotode galeriisse. Galerii aadress: https://ulakula.wordpress.com/about/fotod/
Ula küla talud (väiketalud ja suuremad talud)
Nimekirjas ei olnud tehtud selline liigitus nagu eelneva puhul. Popsid olid nimetamata jäätud ja need olid ilmselt väiksemate talude hulka pandud.
Ula küla majad enne II MS 1940 a | Suuremad talud | Väiksemad talud |
Rannandi | ? | |
Aasi Preediku | 1 | |
Usindi Andres | 1 | |
Inuse Jaak | 1 | |
Heinamaa Liisa (Haaviku?) | 1 | |
Vanava Juhan | 1 | |
Ula Laas | 1 | |
Ula Andrese | 1 | |
Oondi Mardi | 1 | |
Soundi Preedik | 1 | |
Kaasiku Mann | 1 | |
Nõmme Reet | 1 | |
Heinamaa Juhan (Mätiku?) | 1 | |
Toapõllu | ? | ? |
Kase | ? | ? |
Niguniidi | ? | ? |
Leelse | ? | ? |
Augu | ? | ? |
Raukle | ? | ? |
Valli | ? | ? |
Annima | ? | ? |
Rahuste küla talud (popsid, väiketalud, suurtalud) (Andres Rand mälestustest)
Rahuste küla majad enne II MS 1940 a | Suurtalud | Väiketalud | Popsid |
Sootänava Hindrik | 1 | ||
Lause Jaak | 1 | ||
Jaagu Jaak | 1 | ||
Kase Peetri | 1 | ||
Laumardi Mihkel | 1 | ||
Pärni Laas | 1 | ||
Laisma Peeter | 1 | ||
Laisma Preedik | 1 | ||
Heinamaa Jüri | 1 | ||
Kaiguaja Triin | 1 | ||
Kalda Marie | 1 | ||
Linnuse Hindrik | 1 | ||
Heinamaa Mari | 1 | ||
Põlma Preedik | 1 | ||
Tiltsi Jüri | 1 | ||
Sigaja Andres | 1 | ||
Toompuu Alleks | 1 | ||
Suurepere Peetri | 1 | ||
Suurepere Preediku | 1 | ||
Ooli Laasu | 1 | ||
Tiiu Jaagu | 1 | ||
Tuuligu | 1 | ||
Vanapidu Hindrik | 1 | ||
Kuldi-Raja Andres | 1 | ||
Teepõllu Juhan | 1 | ||
Pepe Peeter | 1 | ||
Natagu Mari | 1 | ||
Süvandi Andres | 1 | ||
Ougu Aadu | 1 | ||
Raukli Triin | 1 | ||
Võsa Mann | 1 | ||
Sepa Peeter | 1 | ||
Sepa Viiu | 1 | ||
Oti Mardi | 1 | ||
Annuse Juhani | 1 | ||
Uuelu Reedu | 1 | ||
Põllu Preediku | 1 | ||
Ranna Anne | 1 | ||
Ranna Mari | 1 | ||
Rehe Preedik | 1 | ||
Pärna Laas | 1 | ||
Mikureinu Andres | 1 | ||
Aaduma Hindrik | ? | ? | ? |
Magila Liisu | 1 | ||
Rehe Triin | 1 | ||
Rehe Petki | 1 | ||
Mägi Andres | 1 | ||
Arina Andres | 1 | ||
Nürina Hindrik | 1 | ||
Nürina Laas (Kandsi Kaali) | 1 | ||
Sauna Mari | 1 | ||
Käänu Juhan | 1 | ||
Pärtli Peeter | 1 | ||
Niidi Juhan | 1 | ||
Niidi Peeter | 1 | ||
Heinamaa Andres | 1 | ||
Antu Juhan | 1 | ||
Peenra Juhan | 1 | ||
Remmli Triin | 1 | ||
Läku Peetri | 1 | ||
Justli Eeva | 1 | ||
Värava Juhan | 1 | ||
Kristini Jaan | ? | ? | ? |
Andres Rand ja August Talk kirjad
Siin on väljavõtted kirjadest, mis sattusid minu kätte. Kogu tekst on üks-ühele maha kirjutatud ja sõnastust ei ole muudetud:
Minu isa toonitas vahest, et Rahuste külas on 60 suitsu. Seega talumehed, väike talupidajad ja popsid. Kus elasid inimesed ja suits välja käis. Hakkasin küünlapäeval, see oli vana eestlaste viimane jõulupüha. Millise päeva heaks hoiti üks keha jõuluõlut ja seda juues meenutati möödunud jõulut ja eeltulevat uut aastat, milliseks ta kujuneb. Nii mõtlesin mina küünlapäeval üksi lauaääres. Kas tulevad meelde veel külas olnud kohtade nimed ja tuli välja küll minu isa ütlus, et Rahuste külas on 60 suitsu. Siis meenutasin veel mitu tuuleveskit oli Rahuste külas. Neid sain 11. Ja 12ndal oli emapuu ja kivijalg. Sellel oli juba varem peremees surnud ja kõik need tuulikud hakkasid lõppema peremehe surmaga. Kõige esiteks lõppesid tiivad ja sellejärel lõppes ka kere.
Andres Rand nimetatud tuulikud:
- Sepa Aadu
- Põlma Laasu
- Sigajas oli emapuu ja kivijalg.
- Põllu Preedik
- Vanapidu Laas
- Oti Andres
- Mägi Peeter
- Põllu Hindrik
- Pärli Peeter
- Nürina Peeter
- Niidi Andres
- Heinama Andres.
August Talk nimetatud tuulikud:
- Nürina Laas
- Heinama
- Pärtli
- Niidi
- Mägi
- Põllu
- Oti
- Tiltsi
- Põlma
- Sigaja
- Põllu Preedik
- Vanapidu
- Nürina (teine)
- Sepa
- Sepa (teine)
Rahuste küla suur laevaõnnetus mis toimus 1901 aastal, kui Anto Peetri kuue meheline kalapaat läks põhja koos kuue mehega. 1. Anto Peeter, 2. Sepa Aado, 3. Annuse Justel, 4. Justli Peeter, 5. Aasi Peeter, 6. Sootänava Laas.
Nii käisid minu mõtted selle Rahuste küla ja eluolu ümber, kus olen sündinud, kasvanud nii puhtas ja vabas looduses ja kui puhas oli merevesi. Selge vaikse ilmaga võis kolmemeetri sügavuses merepõhjas iga eseme ära näha, isegi angerjad magasid merepõhjas keerus. Nii lähevad minu mõtted alati kui istun tegevuseta laua ääres, või pole õiget und. Siis rändab minu mõte alati seal Rahuste sünnikodu ümber, kus on kõik nagu oli iga ukseauk, iga väravaauk, iga elumaja asend, keldrid, saunad, aidad, laudad, kaevud, millest võiks veel praegugi joonistada täpse koopia ja kirjutada pikki memuaare. Sellest ajast ja elust. Aga keda see huvitab, pole inimest kellega seda vahest mõtled ja meenutad häid elatud aegu.
Kaardil toodud peremeeste nimed
Rahuste ja Ula küla talumehed Rootsi ajal 1710 aasta paiku. Enamik talu maadest kuulus Torgu riigi mõisale, kuid osa ka Tiinuse eramõisale. Kaardil on järjekorras nummerdatud.
- Kulli Aadam
- Puhetse Lorets
- Ogaliku Matts
- Lepiku Jürgen
- Annuse – Miku Rain
- Saluste Jürgen ja Hindrich
- Mardi-Tooma Korris
- Ullo Jaak ( Ströbonder eraldi-üksik talupoeg)
- Eespõllu Toomas
- Eespõllu Jaak
- Himmuste Matts
- Ulla Pert (külavardja-külavanem)
- Ulla Korris
- Himmuste Mikk
- Ees-Mardi Hans
- Hasse Jaak
- Pertti Jürgen
- Eeselu Mikk
- Suurpere Niggol
- Suurpere Hanno
- Suurpere Aado
- Suurpere Matts (kõrtsmik)
- Marja-Simmu Ants
- Annuse Klass
- Annuse Mikk
- Nurrimaa Pert
- Nurrimaa Hannus
- Hannuse Ott
- Raabi Penn
- Raabi Thomas
- Tilsi Jaak
- Posoke Jaagu Klaas
Põldu mõõdeti siis tündrimaa ja kapamaaga.
Allikas – Tõnu Anger
1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2
Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt. Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart, 1688. aasta maarevisjoni järgi 18 000 ruutküünrat, kuid 1690. aastal määrati selle suurus jälle 14 000 ruutküünra peale. Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev: nt Põhja-Eestis kas 0,55 ha või 0,63 ha, Lõuna-Eestis 0,52 ha[1]. Taanis oli tündrimaa suurus 55,162 ha.
Allikas – Vikipeedia