Sai lisatud veel mõned uued vanad fotod vanade fotode galeriisse. Galerii aadress: https://ulakula.wordpress.com/about/fotod/

Volare

Nimekirjas ei olnud tehtud selline liigitus nagu eelneva puhul. Popsid olid nimetamata jäätud ja need olid ilmselt väiksemate talude hulka pandud.

Siin on väljavõtted kirjadest, mis sattusid minu kätte. Kogu tekst on üks-ühele maha kirjutatud ja sõnastust ei ole muudetud:

Minu isa toonitas vahest, et Rahuste külas on 60 suitsu. Seega talumehed, väike talupidajad ja popsid. Kus elasid inimesed ja suits välja käis. Hakkasin küünlapäeval, see oli vana eestlaste viimane jõulupüha. Millise päeva heaks hoiti üks keha jõuluõlut ja seda juues meenutati möödunud jõulut ja eeltulevat uut aastat, milliseks ta kujuneb. Nii mõtlesin mina küünlapäeval üksi lauaääres. Kas tulevad meelde veel külas olnud kohtade nimed ja tuli välja küll minu isa ütlus, et Rahuste külas on 60 suitsu. Siis meenutasin veel mitu tuuleveskit oli Rahuste külas. Neid sain 11. Ja 12ndal oli emapuu ja kivijalg. Sellel oli juba varem peremees surnud ja kõik need tuulikud hakkasid lõppema peremehe surmaga. Kõige esiteks lõppesid tiivad ja sellejärel lõppes ka kere.

Andres Rand nimetatud tuulikud:

1. Sepa Aadu
2. Põlma Laasu
3. Sigajas oli emapuu ja kivijalg.
4. Põllu Preedik
5. Vanapidu Laas
6. Oti Andres
7. Mägi Peeter
8. Põllu Hindrik
9. Pärli Peeter
10. Nürina Peeter
11. Niidi Andres
12. Heinama Andres.

August Talk nimetatud tuulikud:

1. Nürina Laas
2. Heinama
3. Pärtli
4. Niidi
5. Mägi
6. Põllu
7. Oti
8. Tiltsi
9. Põlma
10. Sigaja
11. Põllu Preedik
12. Vanapidu
13. Nürina (teine)
14. Sepa
15. Sepa (teine)

Rahuste küla suur laevaõnnetus mis toimus 1901 aastal, kui Anto Peetri kuue meheline kalapaat läks põhja koos kuue mehega. 1. Anto Peeter, 2. Sepa Aado, 3. Annuse Justel, 4. Justli Peeter, 5. Aasi Peeter, 6. Sootänava Laas.

Nii käisid minu mõtted selle Rahuste küla ja eluolu ümber, kus olen sündinud, kasvanud nii puhtas ja vabas looduses ja kui puhas oli merevesi. Selge vaikse ilmaga võis kolmemeetri sügavuses merepõhjas iga eseme ära näha, isegi angerjad magasid merepõhjas keerus. Nii lähevad minu mõtted alati kui istun tegevuseta laua ääres, või pole õiget und. Siis rändab minu mõte alati seal Rahuste sünnikodu ümber, kus on kõik nagu oli iga ukseauk, iga väravaauk, iga elumaja asend, keldrid, saunad, aidad, laudad, kaevud, millest võiks veel praegugi joonistada täpse koopia ja kirjutada pikki memuaare. Sellest ajast ja elust. Aga keda see huvitab, pole inimest kellega seda vahest mõtled ja meenutad häid elatud aegu.

Rahuste ja Ula küla talumehed Rootsi ajal 1710 aasta paiku. Enamik talu maadest kuulus Torgu riigi mõisale, kuid osa ka Tiinuse eramõisale. Kaardil on järjekorras nummerdatud.

1. Kulli Aadam
2. Puhetse Lorets
3. Ogaliku Matts
4. Lepiku Jürgen
5. Annuse – Miku Rain
6. Saluste Jürgen ja Hindrich
7. Mardi-Tooma Korris
8. Ullo Jaak ( Ströbonder eraldi-üksik talupoeg)
9. Eespõllu Toomas
10. Eespõllu Jaak
11. Himmuste Matts
12. Ulla Pert (külavardja-külavanem)
13. Ulla Korris
14. Himmuste Mikk
15. Ees-Mardi Hans
16. Hasse Jaak
17. Pertti Jürgen
18. Eeselu Mikk
19. Suurpere Niggol
20. Suurpere Hanno
21. Suurpere Aado
22. Suurpere Matts (kõrtsmik)
23. Marja-Simmu Ants
24. Annuse Klass
25. Annuse Mikk
26. Nurrimaa Pert
27. Nurrimaa Hannus
28. Hannuse Ott
29. Raabi Penn
30. Raabi Thomas
31. Tilsi Jaak
32. Posoke Jaagu Klaas

Põldu mõõdeti siis tündrimaa ja kapamaaga.

Allikas – Tõnu Anger

1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m²

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt. Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart, 1688. aasta maarevisjoni järgi 18 000 ruutküünrat, kuid 1690. aastal määrati selle suurus jälle 14 000 ruutküünra peale. Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev: nt Põhja-Eestis kas 0,55 ha või 0,63 ha, Lõuna-Eestis 0,52 ha[1]. Taanis oli tündrimaa suurus 55,162 ha.

Allikas – Vikipeedia