Siin on väljavõtted kirjadest, mis sattusid minu kätte. Kogu tekst on üks-ühele maha kirjutatud ja sõnastust ei ole muudetud:
Minu isa toonitas vahest, et Rahuste külas on 60 suitsu. Seega talumehed, väike talupidajad ja popsid. Kus elasid inimesed ja suits välja käis. Hakkasin küünlapäeval, see oli vana eestlaste viimane jõulupüha. Millise päeva heaks hoiti üks keha jõuluõlut ja seda juues meenutati möödunud jõulut ja eeltulevat uut aastat, milliseks ta kujuneb. Nii mõtlesin mina küünlapäeval üksi lauaääres. Kas tulevad meelde veel külas olnud kohtade nimed ja tuli välja küll minu isa ütlus, et Rahuste külas on 60 suitsu. Siis meenutasin veel mitu tuuleveskit oli Rahuste külas. Neid sain 11. Ja 12ndal oli emapuu ja kivijalg. Sellel oli juba varem peremees surnud ja kõik need tuulikud hakkasid lõppema peremehe surmaga. Kõige esiteks lõppesid tiivad ja sellejärel lõppes ka kere.
Andres Rand nimetatud tuulikud:
- Sepa Aadu
- Põlma Laasu
- Sigajas oli emapuu ja kivijalg.
- Põllu Preedik
- Vanapidu Laas
- Oti Andres
- Mägi Peeter
- Põllu Hindrik
- Pärli Peeter
- Nürina Peeter
- Niidi Andres
- Heinama Andres.
August Talk nimetatud tuulikud:
- Nürina Laas
- Heinama
- Pärtli
- Niidi
- Mägi
- Põllu
- Oti
- Tiltsi
- Põlma
- Sigaja
- Põllu Preedik
- Vanapidu
- Nürina (teine)
- Sepa
- Sepa (teine)
Rahuste küla suur laevaõnnetus mis toimus 1901 aastal, kui Anto Peetri kuue meheline kalapaat läks põhja koos kuue mehega. 1. Anto Peeter, 2. Sepa Aado, 3. Annuse Justel, 4. Justli Peeter, 5. Aasi Peeter, 6. Sootänava Laas.
Nii käisid minu mõtted selle Rahuste küla ja eluolu ümber, kus olen sündinud, kasvanud nii puhtas ja vabas looduses ja kui puhas oli merevesi. Selge vaikse ilmaga võis kolmemeetri sügavuses merepõhjas iga eseme ära näha, isegi angerjad magasid merepõhjas keerus. Nii lähevad minu mõtted alati kui istun tegevuseta laua ääres, või pole õiget und. Siis rändab minu mõte alati seal Rahuste sünnikodu ümber, kus on kõik nagu oli iga ukseauk, iga väravaauk, iga elumaja asend, keldrid, saunad, aidad, laudad, kaevud, millest võiks veel praegugi joonistada täpse koopia ja kirjutada pikki memuaare. Sellest ajast ja elust. Aga keda see huvitab, pole inimest kellega seda vahest mõtled ja meenutad häid elatud aegu.
