Rahuste ja Ula küla talumehed Rootsi ajal 1710 aasta paiku. Enamik talu maadest kuulus Torgu riigi mõisale, kuid osa ka Tiinuse eramõisale. Kaardil on järjekorras nummerdatud.
- Kulli Aadam
- Puhetse Lorets
- Ogaliku Matts
- Lepiku Jürgen
- Annuse – Miku Rain
- Saluste Jürgen ja Hindrich
- Mardi-Tooma Korris
- Ullo Jaak ( Ströbonder eraldi-üksik talupoeg)
- Eespõllu Toomas
- Eespõllu Jaak
- Himmuste Matts
- Ulla Pert (külavardja-külavanem)
- Ulla Korris
- Himmuste Mikk
- Ees-Mardi Hans
- Hasse Jaak
- Pertti Jürgen
- Eeselu Mikk
- Suurpere Niggol
- Suurpere Hanno
- Suurpere Aado
- Suurpere Matts (kõrtsmik)
- Marja-Simmu Ants
- Annuse Klass
- Annuse Mikk
- Nurrimaa Pert
- Nurrimaa Hannus
- Hannuse Ott
- Raabi Penn
- Raabi Thomas
- Tilsi Jaak
- Posoke Jaagu Klaas
Põldu mõõdeti siis tündrimaa ja kapamaaga.
Allikas – Tõnu Anger
1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2
Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt. Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart, 1688. aasta maarevisjoni järgi 18 000 ruutküünrat, kuid 1690. aastal määrati selle suurus jälle 14 000 ruutküünra peale. Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev: nt Põhja-Eestis kas 0,55 ha või 0,63 ha, Lõuna-Eestis 0,52 ha[1]. Taanis oli tündrimaa suurus 55,162 ha.
Allikas – Vikipeedia