Rahuste ja Ula küla talumehed Rootsi ajal 1710 aasta paiku. Enamik talu maadest kuulus Torgu riigi mõisale, kuid osa ka Tiinuse eramõisale. Kaardil on järjekorras nummerdatud.

1. Kulli Aadam
2. Puhetse Lorets
3. Ogaliku Matts
4. Lepiku Jürgen
5. Annuse – Miku Rain
6. Saluste Jürgen ja Hindrich
7. Mardi-Tooma Korris
8. Ullo Jaak ( Ströbonder eraldi-üksik talupoeg)
9. Eespõllu Toomas
10. Eespõllu Jaak
11. Himmuste Matts
12. Ulla Pert (külavardja-külavanem)
13. Ulla Korris
14. Himmuste Mikk
15. Ees-Mardi Hans
16. Hasse Jaak
17. Pertti Jürgen
18. Eeselu Mikk
19. Suurpere Niggol
20. Suurpere Hanno
21. Suurpere Aado
22. Suurpere Matts (kõrtsmik)
23. Marja-Simmu Ants
24. Annuse Klass
25. Annuse Mikk
26. Nurrimaa Pert
27. Nurrimaa Hannus
28. Hannuse Ott
29. Raabi Penn
30. Raabi Thomas
31. Tilsi Jaak
32. Posoke Jaagu Klaas

Põldu mõõdeti siis tündrimaa ja kapamaaga.

Allikas – Tõnu Anger

1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m²

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt. Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart, 1688. aasta maarevisjoni järgi 18 000 ruutküünrat, kuid 1690. aastal määrati selle suurus jälle 14 000 ruutküünra peale. Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev: nt Põhja-Eestis kas 0,55 ha või 0,63 ha, Lõuna-Eestis 0,52 ha[1]. Taanis oli tündrimaa suurus 55,162 ha.

Allikas – Vikipeedia