Selgelt mäletan Lays sibula krõpsude maitset, mida esimest korda elus sai proovida jaaniöö järgsel varahommikul, kui platsil oli lookas uimaseid ja magavaid pidulisi. Kõik, mis põles, läks lõkkesse, kõik mis juua kannatas joodi ära. Aasta oli 94-95. Eesti oli vaba ja noor, taasiseseisvus kinnitas kanda.
Minu talust jaanituleplatsi teeni viis väike metsarada, mida kaugemalt tulija ei kasutanud. Käisime emaga lõkketuld vaatamas ja sääski toitmas. Muusika kõlas, suur melu oli õhus, metsatukad piduliste gruppe täis. Mina maapoisina ei olnud varem nii palju inimesi korraga näinud ja see tundus kuidagi suurejooneline.
Jaanituleplatsi tiigist üle oli ehitatud puitsild (vist elektripostidest). Sillal väga jalalaudu enam polnud aga raam oli suuresti alles. See ei takistanud vägijoogist julgust saanud üritajatel sillal turnimist ja vahel ka muidugi vette plartsatamist. Discopult huugas ja metsad kajasid nii et kõik lähikondsed külad kuulsid aga sellest polnud hullu. Kõik olid nagunii platsile tulnud.
Miljon tänusõna, kui su fotoalbumis on veel 90ndatest jaanitule piltisid, mis sai jäädvustatud just siin Ula külas. Palun saada mulle.
Siin on mõned videos nähtud uued ja vanad fotod:
2013 a sai korraldatud väike jaanitrall Usiniidis: